Facebooki kolinud Eesti nõiad ennustavad GIFide abil tulevikku

“”Nõiad Facebookis” võib kõlada esialgu kentsakalt, sest intuitiivselt tundub esimene arhailine ja teine vastupidiselt modernne nähtus,” seletab Berit Renser. Samas on eestlased tema sõnul üsna agarad Facebooki kasutajad ning nõiad ei erine siin oma kaasmaalastest kuigivõrd.

Koos sostiaalmeediauurija Katrin Tiidenbergiga vaatleski Berit Renser end nõiana määratlevate eestlaste tegevust Facebookis. Täpsemalt huvitas uurijaid, kuidas nõiad Facebooki ja selle vestlusrakendust Messengeri kasutavad, ning kuidas mõjutavad nimetatud platvormide omadused ja lubavused nõidade tegevust.

Fotod käelabadest ja meelerännak telefonis

Eesti nõiad kasutavad Facebooki ja Messengeri üsna erineval määral, tõdeb Berit Renser. “Mõni piirdub lihtsalt kasutajaprofiili tegemisega ja kasutab seda sõpradega suhtlemiseks, mõni kasutab sotsiaalmeediat teadlikult turunduskanalina ja mõni on endale terve suure kogukonna kasvatanud,” loetleb ta.

Nõia aktiivsus sõltub tema eesmärkidest ja tähelepanuvajadusest. Osa nõidu suhtleb ajakirjanikega meelsasti ja naudib enda näo ja nimega esinemist, teine osa eelistab aga avalikust tähelepanust hoiduda. Renseri sõnul näevad just viimased Facebookis päästerõngast. “Neil tekib võimalus kasutada pseudonüüme, fotomaterjali ja muud infot, mis varjavad inimese nime, nägu või asukohta,” ütleb ta.

Igal nõial on oma lemmikteemad ja -tegevused. Mõni peab end ravitsejaks või psühholoogiks, mõni tegeleb surmateemadega, mõnele meeldib ennustada tulevikku. Just see viimane, ennustamise teema, on Renseri hinnangul abiotsijate seas populaarne ning hõlpsasti online-formaadis tehtav. “Pendli, kaartide ja ruunidega saab ennustada vestlusaknas või videokõnes – inimene kirjutab kommentaaridesse oma küsimuse. Ennustaja teisel pool ekraani tõmbab kaardi ja annab abiotsijale kaardi tõlgenduse,” toob ta näiteid.

Lahendusi on veelgi: näiteks võib nõid saata kliendile vahelduvate kaardipiltidega GIFi, kus klient saab klikkides endale õige ennustuskaardi valida. Mõnes grupis ennustavad nõiad tulevikku aga inimeste postitatud käelabapiltide või selfide järgi. Samas pakub osa nõidu kiirete meetodite kõrval vestlusaknas või telefonitsi näiteks pikemaid konsultatsioone, meelerännakuid ja kaugpuhastust kodule.

Mida lubavad lubavused?

Renserit ja Tiidenbergi huvitas aga just platvormi lubavuste mõju nõidade tegevusele.

Igal ühismeediaplatvormil on oma funktsioonid ja omadused: Facebooki iseloomustavad näiteks koht kasutaja nime ja profiilipildi jaoks, teiste kasutajate tegevusi näitav muutuv uudisvoog ning võimalus luua ise gruppe ja lehti. “Lubavuste puhul me räägime pigem sellest, kuidas inimesed neid funktsioone ja omadusi tajuvad,” seletab Berit Renser, “ehk et mida inimesed arvavad, et nad Facebookiga teha saavad ja ei saa. Samuti et millist käitumist Facebooki omadused võimaldavad, soodustavad või piiravad.”

Sestap võib Facebook panna ennast nõiana määratlevaid inimesi nende seniseid tegevusi üle vaatama. Kõike ekraani vahendusel paraku teha ei saa. “Näiteks on üsnagi raske olla Facebooki vahendusel käte abil ravitseja,” märgib Renser.

Nõiad leiavad lubavustest tingitud takistustele aga loomingulisi lahendusi. Nad saadavad loitse kirja teel, sümboleid fotona ja muusikat salvestustena. Mõni ravib abiotsijaid veebis kaugteel isegi energiameditsiini võtetega.

Teised loovad lubavuste pinnalt päris uusi tegutsemisviise, olgu need siis igapäevased virtuaalsed ühistegevused või meelelahutuslikud ennustusformaadid. “Mõnel päeval võib nõid teha kiirkorras nõustamise mitmekümnele inimesele,” ütleb Renser. “Abiotsija trükib sotsiaalmeedia seinale küsimuse: “Millal lapse saan?” ja teisel pool ekraani vastab pendliga nõid “Kahe aasta pärast”.” Osa nõidu ennustab aga tasuta kõigile, kes esitavad kviitungi annetusest mõnele varjupaigale.

Renseri sõnul on kirjeldatud uued tegevused kiired ja kaasahaaravad, kuid nagu näitas annetusekviitungite näide, ka kohati sotsiaalselt tundlikud.

Nõiad tähelepanuturul

Facebooki algoritmid teevad nõidade positused paljudele kasutajatele nähtavaks ja kavatavad Renseri sõnul postitajate tuntust. Ühismeedias valitseb aga autoriteetide asemel arvamuste paljusus ning nimekaks võib saada igaüks.

“Ühelt poolt tekitab see ka nõidadele peavalu, sest tihti jõuab nende jutule inimene, kes on nõu küsinud veel kolmelt internetinõialt, aga pole rahu leidnud,” ütleb Renser. Teisalt teeb interneti anonüümsus nõidu valvsaks, sest iga nõiana tegutseja või peidetud identiteediga pöörduja ei pruugi olla alati heade kavatsustega.

Üksteise võidu jälgijaid koguvate postituste kõrval tekivad Facebookis ka nõidu ühendavad grupid. Renseri sõnul on neis gruppides kindlad käitumisreeglid, juhid ja visionäärid ning liigne infomüra praagitakse grupi seinalt välja. “Nii muutub see grupp usaldusväärseks ruumiks, kuhu pöörduda ja kus autoriteetsust kogub nii grupp tervikuna kui ka selle peamised tegutsejad indiviididena,” ütleb ta.

Olgu siis üksikpostitajana või grupis, kasvatab iga nõia mainet ja jälgijaskonda tema postituste juurde kogunev tähelepanu. “Kui sa oma Facebooki infovoos näed pidevalt kedagi sõna võtmas, ja et tema positustel on hulga laike, teda tänatakse abi eest või soovitatakse teiste poolt, siis see mõjub ka asjast huvitanutele staatuse näitajana,” seletab uurija.

Postituste juurde kommentaaride ja meeldimistena tekkiv tähelepanu annab nõidade tööle kiiret tagasisidet. Nõiad saavad niimoodi hõlpsalt aru, millised teemad korduvad ja inimesi huvitavad ning millised trendid valitsevad Eestis ja mujal maailmas.

“Nagu üks minu informantidest ütles, siis alguses oli tal sahtlis ravimtaimede kotike, aga nüüd on sellest saanud ruunikivide kotike,” räägib Renser. “Alguses planeeris ta Facebooki lehel ravimtaimede kohta postitada, aga kui temalt iga päev ruunidega ennustamist paluti, siis pidi ta selle lõpuks ära õppima.”

Suurem osa eestlasi on nõiausku

Nõidade populaarsus ei tule Berit Renserile üllatusena, sest tema sõnul usub Eestis ülivõimetega inimestesse 59 protsenti elanikkonnast. Nõidade menust kõneleb ka nende jälgijaskond ühismeedias: suurimas kohalikus nõiduseteemalises Facebooki grupis on üle 27 000 liikme.

“Kui olen suhelnud inimestega, kes nõia poole pöörduvad, siis jääb kõlama, et vähemalt vanematel inimestel on esimesed kokkupuuted nõidadega olnud juba üsna ammu ja Facebooki liikumine on lihtsalt huvi loomulik jätk,” kirjeldab ta.

Kõik nõidusest huvitatud inimesed ei pöördu aga nõia poole, sest kardavad näiteks kallist teenustasu või liigseid teadmisi oma tuleviku kohta. Siin toob ühismeedia nõiad Renseri sõnul abiotsijatele lähemale ning teeb nad kättesaadavamaks. “Mõnes mängulisemas formaadis suhtlemine, näiteks otseülekanded või GIFidelt ennustamine, on seetõttu tehtud väga lihtsaks,” ütleb ta, “kuid Facebooki Messengeris nõiale otse kirjutamine näib endiselt nõudvat teatud eneseületust.”

Berit Renser ja Katrin Tiidenberg kirjutavad nõidadest sotsiaalmeedias ajakirjas Social Media + Society.

Loe orginaalartiklit ERR Novaatoris